Ei jaksa

No ülimalt raske on ikka blogi pidada, no ausõna, ma ei viitsi. Lühiülevaade siis. Mul on oma tuba, mille eest maksan roppu raha, töö kust saan ropult vähe. Peaksin olema ülimalt kokkuhoidlik. jah, peaksin. Töötan kohvikus ettekandjana, bossid on türklased. Nad on liiga temperamentsed minu jaoks. Üks hetk oleme suured semud, teine hetk loobime asju. Aga tööõhkkond mulle muidu ilgelt meeldib. Enamus kunded on püsikad, nagu mingi kommuun. Mingi osa käib seal kohvi joomas, et mind näha, kuskil 10+ klienti on minust sisse võetud, päris tüütu kui aus olla :D aga ei, naljakas. Mul on pikad tööpäevad, 9,5-10 tundi tööl + 2h edasi-tagasi sõit.Vaba aega on ikka väga vähe. Mul on juba pikk nimekiri kohtadest, kuhu minna ja mida teha. Väga raske on selle kallale asuda.  Nüüd praegu kohe, lähen Cass Art'i (kõige suurem ja tuntum kunstitarvete pood). Pastakaga vihikusse joonistamine ei rahulda enam mu  väljendamishimu.
Me ei jõua ära oodata, millal üürileping ära lõpeb, et mujale kolida. See Sam on lihtsalt väljakannatamatu. 4 kuud veel. Korterisse on alles jäänud kaks tüüpi ja meie kolm. No aitab küll nüüd.